Kohv on pärit Etioopiast. Seal kasvavad kohvipuud metsikus looduses.
Legendi kohaselt avastas kohvi kitsekarjus nimega Khaldi. Ta märkas, et pärast teatud puu marjade söömist muutusid kitsed väga elavaks.
Karjus rääkis oma avastusest kohaliku kloostri abtile ning mungad hakkasid selle puu marjadest ja lehtedest jooki valmistama. Jook hoidis neid pikkade palvetundide ajal ärkvel.
Kui kohv jõudis Araabia poolsaarele, algas selle teekond maailma. Tänu kofeiini mõjule kasutati kohvi alguses meditsiinis. Röstima hakati kohviube palju hiljem – alles 12. sajandil Moka (Al-Mukha) linnas Jeemenis. Uudis joogi kohta hakkas kiiresti levima.
Kui kohv jõudis Veneetsia kaudu Euroopasse, suhtusid nii mõnedki inimesed sellesse kahtluse või hirmuga, nimetades uut jooki „saatana mõruks leiutiseks“.
Lahkarvamused olid nii suured, et paluti paavst Clement VII sekkumist. Enne otsuse langetamist võttis Clement VII nõuks jooki ise maitsta ja pidas seda nii nauditavaks, et andis kohvile oma paavstliku heakskiidu.
18. sajandi lõpuks oli kohv muutunud üheks maailma kõige tulusamaks eksportkultuuriks.
Kohv on maailma enimnõutud kaupade hulgas teisel kohal.