Kohv on pärit Etioopiast, kus kasvavad kohvipuud lihtsalt metsikus looduses. Esimesed teated selle taime kasutuselevõtust pärinevad 5. sajandist
Legendi kohaselt avastas kohvi kitsekarjus nimega Khaldi. Ta märkas, et pärast kohvipuu marjade söömist muutusid kitsed väga elavaks ja energiliseks.
Karjus rääkis oma avastusest kohaliku kloostri abtile ning mungad hakkasid selle puu marjadest ja lehtedest jooki valmistama. Jook hoidis neid pikkade palvetundide ajal ärkvel.
Kui kohv jõudis Etioopiast Araabia poolsaarele, algas sellega ka teekond laia maailma. Tänu kofeiini mõjule kasutati kohvi alguses meditsiinis. Röstima hakati kohviube palju hiljem – alles 12. sajandil Moka (Al-Mukha) linnas Jeemenis. Uudis imeliselt lõhnava ja virgutava mõjuga joogi kohta hakkas kiiresti levima.
Kohv jõudis Veneetsia kaudu Euroopasse. Esialgu suhtusid nii mõnedki inimesed sellesse kahtluse või hirmuga, nimetades uut jooki „saatana mõruks leiutiseks“.
Lahkarvamused olid nii suured, et paluti paavst Clement VII sekkumist. Enne otsuse langetamist võttis Clement VII nõuks jooki ise maitsta ja pidas seda nii nauditavaks, et andis kohvile oma paavstliku heakskiidu.
18. sajandi lõpuks oli kohv muutunud üheks maailma kõige tulusamaks kaubandusartikliks.
Kohv levinud üle maailma ja tulnud, et jääda. See on üks maailma enim kaubeldavaid looduslikke tooraineid. Oluline nii majandusele kui igale kohvisõbrale – eriti hommikuti.