Kohvi ajalugu

Kohvi avastamisloost on liikvel mitmeid legende. Kindel on vaid see, et kohvipõõsas pärineb algselt lõuna Etioopia mägialadelt, kust see 1500 aastat tagasi levis edasi Araabia poolsaarele.

Legendi järgi avastas kohvi kitsekarjus Kaldi tolleaegses Abessiinias (Etioopias). Ta märkas, et kitsed sõid põõsa otsast punaseid marju ning muutusid seejärel väga elavateks. Ta proovis ka ise marju ja tundis end seejärel olevat kõrgendatud meeleolus.

Mõne aja pärast hakkasid selle piirkonna mungad valmistama kohvipõõsa marjadest aromaatset jooki, mis aitas neil pikkade palvetundide ajal ärkvel püsida. Kaua aega oligi see imejook kasutusel vaid munkade hulgas, hiljem soovitasid seda ka arstid teatud haiguste raviks.

Õnnistatud Saatana jook
Avastanud kui väärtuslikku taime nad omavad, keelustasid araablased kohvipõõsa viljade ekspordi. See oli aga ainult aja küsimus kui rändurid salaja marju maalt välja toimetasid ning varsti tunti kohvi kogu maailmas.

Kohviubade röstimisega alustati 13 sajandil, 15 sajandil olid Mekas juba esimesed kohvikud.

Kui kohv 17 sajandil ka Euroopasse jõudis, sai talle osaks üsnagi jahe vastuvõtt. Nimelt arvati see olevat Saatanast. Pööre saabus alles pärast seda kui Rooma Paavst olles kohvi proovinud leidis, et “Saatana jook on liiga maisev selleks, et jääda vaid uskmatutele. Üllatame Saatanat ja õnnistame seda jooki.” Pärast seda avanes ka kristlastele võimalus nautida hõrku, ergastavat kohvijooki.

 odling